Siseuks kriibib vastu põrandat – millest alustada?
Kõige olulisem reegel on lihtne: ära hakka põrandat kriipivat ust kohe lühemaks lõikama. | foto: ShutterstockSiseuks, mis on aastaid probleemideta liikunud, hakkab ühel päeval vastu põrandat kriipima. Esimese hooga võib tekkida mõte ukse alumisest servast tükk maha hööveldada või saagida, kuid sellega ei tasu kiirustada. Kõigepealt tuleks välja selgitada, miks ukseleht enam endises asendis ei ole.
Põhjus võib olla üsna lihtne: ukse asend on hingede juurest muutunud, kinnitused vajavad ülevaatamist või on muutunud ukse ja põranda omavaheline kõrgus. Alles pärast põhjuse leidmist saab otsustada, kas piisab reguleerimisest või tuleb ukselehte tõepoolest töödelda.
Kõigepealt vaata, kus uks vastu põrandat käib
Ava ja sulge ust aeglaselt ning jälgi, millises kohas tekib takistus. Kui vastu põrandat käib ainult ukse üks nurk, tasub esimesena kontrollida ukselehe asendit lengis ja hingesid.
Vaata ka ukselehe ümber olevaid vahesid. Kui ukse ülaserva ja lengi vahe on ühes nurgas märgatavalt väiksem kui teises või ukseleht ei paikne lengis enam ühtlaselt, viitab see sellele, et enne ukse lühemaks tegemist tasub proovida selle asendit korrigeerida.
Praktiline nipp on märkida hariliku pliiatsiga ukse alumisele servale või põrandale koht, kus kriipimine toimub. Nii on lihtsam näha, kas probleem on lokaalne või puudutab peaaegu kogu ukse laiust.
Kontrolli hingesid
Järgmine samm on hingede kontrollimine. Vaata, kas mõni kinnitus on lahti või ukseleht liigub seda käega tõstes.
Kõiki siseukse hingesid ei reguleerita ühtemoodi. Näiteks Haapsalu Uksetehase mitmetel siseuksemudelitel kasutatakse vertikaalsuunas reguleeritavaid hingesid ning tootja avaldab erinevatele hingetüüpidele eraldi reguleerimisjuhendeid.
See tähendab, et enne kruvide keeramist tasub välja selgitada, millised hinged sinu uksel tegelikult on. Reguleeritava hinge puhul võib olla võimalik ukselehte mõne millimeetri võrra tõsta või selle asendit lengi suhtes muuta. Tavalise hinge puhul võib lahendus olla teistsugune.
Ära hakka reguleerimiskruvisid juhuslikult keerama. Kui ukse tootja on teada, otsi kõigepealt konkreetse hinge või uksemudeli juhend.
Kas probleem tekkis pärast põrandaremonti?
Kui uks hakkas vastu põrandat käima pärast laminaadi, parketi või muu põrandakatte paigaldamist, on põhjust üsna lihtne otsida. Uus põrandakonstruktsioon võib olla varasemast kõrgem ning ukselehe alla ei jää enam piisavalt ruumi.
Sellisel juhul ei pruugi hingede reguleerimisest piisata. Võib olla vaja ukselehe alumist serva töödelda või uks muul viisil uue põrandakõrgusega sobitada.
Enne lõikamist tuleb aga kontrollida ukse konstruktsiooni ja tootja juhiseid. Kõiki ukselehti ei saa suvalises ulatuses lühemaks lõigata. Eriti oluline on see tehases valmistatud kerguste ja eriotstarbeliste uste puhul.
Vaata üle ka leng
Kui hinged tunduvad korras, kuid ukseleht paikneb lengis viltu või uks ei sulgu enam korralikult, võib probleem olla ka lengi asendis.
Sellisel juhul ei pruugi ukselehe alumise serva hööveldamine tegelikku põhjust lahendada. Uks võib küll mõneks ajaks jälle liikuda, kuid kui probleem tuleneb lengi asendist, jääb põhjus alles.
Seetõttu tasub võrrelda ukselehe ja lengi vahelisi vahesid kogu ukse ulatuses. Kui need on silmanähtavalt ebaühtlased või leng ise tundub olevat paigast liikunud, on mõistlik enne ukselehe töötlemist põhjus välja selgitada.
Alles viimase võimalusena võta ukse alt materjali vähemaks
Kui hinged ja leng on korras ning probleem tuleneb näiteks uuest kõrgemast põrandast, võib ukselehe lühendamine olla põhjendatud.
Enne sae või höövli kasutamist mõõda täpselt, kui palju materjali on vaja eemaldada, ning kontrolli kindlasti ukse tootja juhendit. Liiga palju eemaldatud materjali tagasi panna ei saa.
Samuti tuleb arvestada ukse pinnaviimistlusega. Töödeldud alumine serv võib vajada pärast lõikamist või hööveldamist uuesti viimistlemist vastavalt ukse materjalile ja tootja juhistele.
Ära unusta ventilatsiooni
Ukse alumine vahe võib olla seotud ka ruumidevahelise õhu liikumisega. Eesti kehtivate eluruumidele esitatavate nõuete järgi peab eluruumis olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuvahetuse.
Seetõttu ei tasu ukse ja põranda vahet omal käel suvaliselt muuta, kui see on osa hoone kavandatud ventilatsioonilahendusest. Eriti tähelepanelik tasub olla vannitoa, tualeti ja teiste ruumide puhul, kust õhk ventilatsiooni kaudu välja tõmmatakse.
Kui pole teada, kuidas õhu liikumine konkreetses majas või korteris on lahendatud, tasub enne suuremaid muudatusi uurida hoone ventilatsioonilahendust.
Millal saab ise hakkama ja millal kutsuda spetsialist?
Kui probleemiks on lahti tulnud kinnitus või tootja juhendi järgi lihtsalt reguleeritav hing, saab oskaja koduomanik tööga enamasti ise hakkama.
Spetsialisti poole tasub pöörduda siis, kui ukseleht või leng on nähtavalt deformeerunud, leng on paigast liikunud, ust pole võimalik tootja juhendi järgi reguleerida või pole selge, kui palju tohib konkreetset ukselehte lühendada.
Samuti tasub põhjusele rohkem tähelepanu pöörata juhul, kui probleem ei piirdu ühe uksega. Kui mitu ust hakkavad lühikese aja jooksul kinni kiiluma või märkad samal ajal seintes uusi pragusid ja muid muutusi, ei tasu piirduda ainult uste reguleerimisega.
Loe ka: Vajunud uks kiilude abil paika









