Miks ostetakse kortereid juba paberil? Uusarenduse suurim eelis ei pruugi olla uus maja

Tamme sõnul peitub nii-öelda paberil kodu ostmise suurim eelis valikuvabaduses ning võimaluses kujundada tulevane kodu juba ehituse käigus enda vajaduste järgi. „Hiljem, kui maja on valmis, neid võimalusi enam ei ole või on muudatuste tegemine oluliselt keerulisem ja kulukam,“ ütleb ta.

Samas rõhutab Tamm, et see ei tähenda kuidagi, nagu järelturu korter oleks halb valik. Tema sõnul on kohe sissekolimiseks võimalik valida nii järelturu korteri kui ka juba valminud uusarenduse vahel. „Kui kodu on kiiresti vaja, pole aega oodata või inimene ei soovi teha ostu projekti ja plaanide põhjal, võib valmis korter anda ostjale rohkem kindlust,“ toob ta välja. Ka hind mängib rolli „Järelturg on üldiselt soodsam ja sageli määrabki eelarve valiku ära,” ütleb ta.

Uusarendust ja järelturu korterit ei võrrelda alati tema sõnul aga päris võrdsetel alustel. „Täna projekteeritakse uued kodud A energiaklassi järgi, mis tähendab ka suuremat energiatõhusust ja madalamaid kõrvalkulusid kui vanemates majades,“ ütleb ta. Samuti jääb tihti tähelepanuta see, et vanem korter võib pärast ostu vajada märkimisväärseid lisainvesteeringuid, olgu selleks uus vannituba, torustik või elektrisüsteem. „Uusarenduse puhul ei pea esimestel aastatel üldjuhul suuremate remonditööde peale mõtlema. Lisaks kehtib uuel kodul ehitusgarantii,“ märgib Tamm.

Viimastel aastatel on Tamme sõnul kasvanud just nende inimeste hulk, kes soovivad kodu soetada just hoone projekteerimise faasis. Põhjus on lihtne – mida varem ostja protsessi kaasatakse, seda rohkem saab ta kaasa rääkida planeeringu ja siseviimistluse osas ning valida endale soovitud asukoha majas.

„Kõige sagedamini soovitakse tubades muuta elektrilahendusi, näiteks lisada pistikuid või muuta valgustust,“ räägib Tamm. Vahel ulatuvad soovid aga tavapärasest kaugemale. Näiteks on Tamme sõnul soovitud walk-in garderoobi asemel eraldi kontoriruumi või muudetud saun panipaigaks. „Ühes arenduses soovis klient terrassile mullivanni ning selle jaoks tuli juba ehituse käigus planeerida veevarustus, äravool ja elektrilahendus. Hiljem oleks see tähendanud lisalammutust ja märksa suuremat kulu,“ toob ta näite. See näitab Tamme sõnul, üha rohkem mõeldakse sellele, kuidas kodu aastate pärast toimib. 

Planeeringu kõrval hinnatakse järjest enam ka seda, milline on maja ümbrus. „Üha enam loeb koduostja jaoks see, mis jääb välisukse taha. Haljastus, mänguväljakud, valgustatud hoovid ja kergliiklusteed on saanud standardiks, mida inimesed ootavad,“ selgitab kinnisvaraekspert. Ta lisab, et oluliseks peetakse ka ligipääsu jalutusteedele, seda eriti lemmikloomaomanike puhul, ning välijõusaale.

Tamme hinnangul on tänane koduostja varasemast märksa teadlikum. See tähendab, et vaadatakse materjale, võrreldakse viimistlust, uuritakse kõrvalkulusid ja mõeldakse ette. „Inimesed tahavad, et kodu oleks nende nägu. Arendaja saab teha tugeva põhja valmis, aga lõpuks kujundab kodu ikkagi see, kes sinna elama tuleb,“ ütleb ta.

Samas näeb ta, et koduostuprotsessis on emotsioon jätkuvalt olulisel kohal. “Mida silm näeb ja süda tunneb, sellesse ka armutakse. Kui inimene tuleb majja kohale, siis ta kujutab üsna kiiresti ette, kas ta tahaks seal elada või mitte,“ ütleb ta lõpetuseks.