Korstnapühkija kutsumisega ei tasu venitada – kui tihti tuleb korstent puhastada?
Kõige lihtsam on lähtuda küttesüsteemi dokumentatsioonist ja tegelikust kasutusest. | foto: ShutterstockKütteperioodi alguses tasub üle vaadata nii ahi, kamin või pliit kui ka korsten. Kui kõik näib töötavat tavapäraselt, võib tekkida küsimus, kas korstent on üldse vaja puhastada või piisab lihtsalt kontrollimisest. Eesti nõuded on üsna konkreetsed: kasutuses olevat küttesüsteemi tuleb regulaarselt puhastada ning pelgalt korstnale pilgu peale heitmine puhastamist ei asenda.
Kasutuses olevat ahju, kaminat või pliiti ning selle korstnat ja ühenduslõõri tuleb puhastada vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini, kui on ette nähtud nende dokumentatsioonis.
Kui dokumentatsioon puudub või selles ei ole teistsugust puhastamissagedust määratud, tuleb neid puhastada vähemalt kord aastas. Seejuures peab puhastamise sagedus olema piisav selleks, et vältida tahmapõlengu ohtu.
Seega ei tähenda „kord aastas“, et korstna võib pärast puhastamist järgmise aastani unustada. Kui küttesüsteemi kasutatakse intensiivselt või sinna koguneb kiiresti tahma ja muid põlemisjääke, võib puhastamist vaja minna sagedamini.
Kas korstent võib ise puhastada?
Ühe korteriga elamus võib omanik oma ahju, kaminat või pliiti ning selle korstnat ja ühenduslõõri enda tarbeks ka ise puhastada, kui järgitakse küttesüsteemi puhastamise nõudeid. Erandiks on tahma põletamine suitsulõõrides – seda ei tohi kutsetunnistuseta inimene teha.
See ei tähenda aga, et kutselist korstnapühkijat pole üldse vaja. Vähemalt kord viie aasta jooksul peab ühe korteriga elamus ahju, kamina või pliidi ning selle korstna ja ühenduslõõri puhastama kutsetunnistusega korstnapühkija. Tema teavitab omanikku ka küttesüsteemi tehnilisest seisukorrast.
Korstnapühkija kannab tehtud puhastamise andmed küttesüsteemide portaali.
Kortermajas peab käima kutseline korstnapühkija
Kortermaja, ridaelamu ja paarismaja puhul on nõuded rangemad. Päästeameti juhiste kohaselt peab seal küttesüsteemi kord aastas puhastama kutseline korstnapühkija, kes kannab tehtud töö kohta andmed küttesüsteemide portaali.
Seega ei saa näiteks kortermajas korstna iga-aastast puhastamist asendada sellega, et elanik vaatab küttesüsteemi ise üle.
Millal ei tasu järgmist korralist puhastust oodata?
Kui küttesüsteemi käitumine muutub, ei ole mõistlik oodata järgmise korralise puhastuseni. Tähelepanu tasub pöörata näiteks sellele, kui ahju või kamina tõmme on varasemast kehvem, suits kipub ruumi tulema või küttesüsteemi kasutamisel tekib mõni muu varem puudunud probleem.
Sellisel juhul tuleks põhjus välja selgitada. Probleem ei pruugi alati tähendada lihtsalt tahmast korstent – hinnata võib olla vaja küttesüsteemi üldist seisukorda.
Kutselise korstnapühkija töö ei piirdu üksnes tahma eemaldamisega. Puhastamise käigus saab ta hinnata ka küttesüsteemi tehnilist seisukorda ning juhtida omaniku tähelepanu avastatud tuleohule või nõuete rikkumisele.
Kas kontrollist võib piisata?
Kasutuses oleva ahju, kamina või pliidi puhul ei asenda visuaalne kontroll regulaarset puhastamist. Isegi kui korsten näib väljast korras ja kütteseade töötab tavapäraselt, võivad suitsulõõridesse olla kogunenud põlemisjäägid.
Seetõttu tasub mõelda korstnast ja küttekoldest kui ühest süsteemist: puhastamist vajavad nii kütteseade, ühenduslõõr kui ka korsten.
Gaasiseadmele kehtib eraldi nõue
Oluline erand puudutab gaasiseadmeid. Tuleohutuse seaduse järgi peab gaasiseadme korstnat ja ühenduslõõri korstnapühkija puhastama kord nelja aasta jooksul ning teavitama valdajat nende tehnilisest seisukorrast.
Seetõttu ei saa väidet „korstent tuleb puhastada vähemalt kord aastas“ laiendada automaatselt igale küttesüsteemile.
Millal siis korstnapühkija kutsuda?
Kõige lihtsam on lähtuda küttesüsteemi dokumentatsioonist ja tegelikust kasutusest. Kui ahju, kaminat või pliiti kasutatakse ning dokumentatsioonis pole teistsugust sagedust ette nähtud, tuleb seda koos korstna ja ühenduslõõriga puhastada vähemalt kord aastas – vajaduse korral sagedamini.
Ühe korteriga elamus võib omanik vahepeal puhastamise ise teha, kuid vähemalt kord viie aasta jooksul peab seda tegema kutseline korstnapühkija. Kortermajas, ridaelamus ja paarismajas peab Päästeameti juhiste järgi küttesüsteemi kord aastas puhastama kutseline korstnapühkija.
Pelgalt kontrollimisest seega üldjuhul ei piisa: regulaarne puhastamine aitab vähendada tahmapõlengu ohtu ning annab võimaluse avastada küttesüsteemi probleemid enne, kui neist kujuneb tõsisem oht.
Allikad: tuleohutuse seadus (Riigi Teataja), Päästeamet
Loe ka: Korstent pühkides pea meeles
