Hagude tegemine kütteks on paljudele maja- ja suvilaomanikele tuttav töö, kas tahad või mitte. Väiksemalgi krundil tekib õuekorrastamise tulemusel üllatavalt suur hulk oksi ja muud risu, millest võib olla raske lahti saada. Kui on olemas küttekolded, on üks lahendus ka okste ja muu risu põletamine.

Suvel tehtud haod kuivavad üldiselt kütmiskõlblikuks õhurikkas hunnikus juba sügiseks. Enne hagude kütmist oleks soovitatav need siiski paar päeva enne kütmist ruumi sisse viia.

Kuigi ahju või kerisesse pandud haod ei kujuta endast mingit suurt energiahulka, siis nende põletamine võib tekitada suure kuumuse. Kui puuaines on vähese läbimõõduga, ei ole hapnikul vaja tungida läbi söestuva puidu sellesse sügavamale. Sellisel põlemisel saab puit hoogsalt hapnikku, mille tõttu võib hetkeliselt tekkida suuremgi kuumus kui halgude põletamisel, olgugi et põlevate hagude energiasisaldus on väiksem.

Ka kiire kasvuga olnud puu põletamine võib tekitada kõrget kuumust. Kiiresti kasvanud puu ja oma struktuurilt pehme puit sisaldab rohkem õhku kui aeglaselt kasvanud puu puit, mistõttu sellise hõreda puidu põletamine tekitab ka suurema kuumuse.

Kerise kasutusaeg võib lüheneda

Kui kuiva hagu või lauajuppe liigselt sauna kerises põletada, võib kerise kasutusiga seetõttu lühemaks jääda. Ei ole mõtet haohunnikust üritada lahti saada seda rohkelt küttekoldesse ajades.

Tänapäevaste plekk-keriste metall on tihtipealegi liiga õhuke, mistõttu kuumus võib panna metallpinnad väänduma ja kolderestidki ära rikkuda. Kivist laotud kollete puhul võib liiga suur kuumus koldes kiirendada materjalide murenemist.

Hagu ja lauajupid ongi parem põletada koos muude küttepuudega pigemini tulehakatiseks kui küttepuuna.

Põhilistel küttepuudel, nagu kasel ja männil ning kuusel on energiahulk mahukaaluga võrreldes enam-vähem sama – kasel ja männil on see 4,15 kWh/kg ja kuusel 4,10 kWh/ kg. Näiteks tamme ja õunapuu energiahulk kilo kohta on juba suurem, mistõttu tamme ja õunapuud tasub küttepuuna kasutada vaid vähesel määral ja muude küttepuude hulgas.

Puuliigid on siiski erineva tihedusega, mistõttu näiteks ühe kilo kuiva kuuse jaoks läheb vaja tunduvalt rohkem ruumi, kui on vaja ühe kilo kuiva kasepuu jaoks.

Põlemisel tekkiv kuumus on siiski midagi muud kui küttepuu põlemisel tekkiv energiahulk. Hagude, nagu lauajuppidegi kütmisel peaks arvestama seda, et peenikese läbimõõduga puit annab põledes suurema kuumuse kui läbimõõdult suuremad küttehalud.

Väldi sauna liiga hoogsat kütmist

Hagude põletamisest süttinud tulekahjusid tuleb siiski harva ette. Saunad süttivad tavaliselt seetõttu, et suitsulõõr on katki või et süttivate materjalide kaugus kuumast metallist ei ole piisav.

Tavalise kerise suhtes on tagatud normidega piisavad vahemaad süttivatele materjalidele, aga suitsulõõride puhul on võinud asi tähelepanuta jääda.

Kergetest metallsuitsulõõridest alguse saanud tulekahjud on tekkinud seetõttu, et metallist suitsulõõri ja süttiva puitmaterjali vahemaa ei ole olnud piisav.

Saun võib süttida ka liiga hoogsal kütmisel. Puu süttimispunkt on 250–300 kraadi piires. Kui näiteks sauna vahelagi ei suuda piisavalt kiiresti jahtuda, võib eelmainitud temperatuuri saavutada hõlpsasti, kerises vaid piisavat hulka küttepuid põletades. Süttimise põhjuseks ei ole sellisel juhul see, et puu oleks eriliselt kuuma leegiga põlenud.

Saunakerist peakski kütma alguses ühe-kahe korraliku koldetäie puudega saunlemise tingimustesse, misjärel piisavat temperatuuri hoitakse saunas vaid ühtlase kerge puude lisamisega.

Kui kerisesse lisada kütmisel mitu korda samavõrd puid kui kütmisega alustades, võib kerise kohal olevas puitlaes temperatuur tõusta puidu süttimispunktini.

Ära aja liigselt puid koldesse

■ Korstnapühkija Michael Lindströmi sõnul on kivikolletest kuumuse tõttu tekkinud kahjustuste taustal harva tegu hagude, lauajuppide või kuumalt põleva immutatud puidu põletamisega, põhjuseks on tavaliselt liiga suure hulga küttepuude koldes põletamine ja tegu on sellistel juhtudel vaid kütja veaga.

Tööstuslikult küttekollete valmistajatel on oma toodete jaoks selged juhised, kui palju koldesse küttematerjali võib panna ja millise aja vältel. Kiviahju tuksiminek enneaegu on tingitud tavaliselt sellest, et ahju kütmisjuhiseid on eiratud.

Halb mõte on hoida ahjus tuld põlemas tunde järjest. Ahju mass suudab salvestada soojust vaid teatud hulga. Seejärel soojust ahjusse enam ei salvestu, ükskõik ka kui kaua kütmist ei jätkataks. Osa soojusest kiirgub koldest otse ruumi ja suur osa lendab korstna kaudu lihtsalt tuulde.

Tahmapõleng võib tekkida ka paberist

■ Kui korsten ei ole puhastatud, siis tahmapõleng ei vajagi teab mis kuuma temperatuuri ega ka korralikku kütmist. Kõvasti pigi täis suitsulõõris võib tekkida tahmapõleng isegi paberi põletamisest.

Pigi täis suitsulõõris võib tekkida põleng üllatavaltki väikesest leegist, kui kõva tõmme tõstab leegi piisavalt kõrgele lõõris. Tahmapõlengute põhjuseks ongi tavaliselt see, et küttekoldeid ja korstnalõõre ei ole piisavalt tihti puhastatud ja et kolletes on põletatud lõõride pigistumist edendavat liialt niisket puitu.

Hagude ahjus põletamine on omaette kunst