Puit on ehitusmaterjalina loomulikult tuntud, aga ka muud looduslikud ehitusmaterjalid on loodussõbralikust ehitusest lugupidavaid ehitajaid ja remontijaid juba ammu huvitanud.

Looduslike ehitusmaterjalide suurepäraste omaduste tõttu võivad nad tulevikus saadagi moematerjalideks. Looduslikke ehitusmaterjale saab looduslikest toorainetest: puust, igasugustest taimekõrtest ja -kiududest ning puidutööstuse kõrvaltoodanguna tekkivast puidulaastust ja saepurust. Mineraalseteks loodusaineteks on savi, liiv ja looduskivid.

Looduslikust toorainest valmistatavaid ehitusmaterjale on juba mitmete aastate vältel uuritud Tampere ülikoolis ja ka muudes ülikoolides.

Looduslikest materjalidest toodetud ehitusmaterjalide nn süsinikujalajälg on väike ja osal neist võib olla isegi süsinikku siduv mõju.

Looduslikud hügroskoopsed materjalid seovad endasse palju niiskust, mistõttu nad parandavad ehitiste rikketaluvust.

Keski-Euroopas on looduslikele ehitusmaterjalidele suur turg vanade vahvärkmajade remontimisel ja neid valmistatakse ka tööstuslikult. Tööstuslikult valmistatud looduslikud ehitustooted on traditsioonilistest toorainetest ja nende tehnilised omadused on asjatundjate sõnul üsna samalaadsed.

Kesk-Euroopas valmistatud tooted on sertifitseeritud või tootekinnituse saanud ning toodete kasutamine igati turvaline.

Aga kõigile projekteerijaile ja ehituse asjatundjatele looduslikud ehitusmaterjalid veel tuttavad pole.

Arhitekti oma majaehitusmõtte teostamiseks peaks olema siiski küllalt lihtne leida ja arhitektidel on ka tavaliselt hea tutvusvõrgustik teiste projekteerijate ning ehitajate kohta, kellega saab ühendust võtta.

Hangetest tootmiseni

Soomes on looduslikke ehitusmaterjale edasi arendatud peaasjalikult harrastustegevusena. Tampere ülikoolis üritatakse Kesk-Euroopa looduslike ehitusmaterjalide tootmise hulka kinni püüda erinevate hangete abil.

Et loodustootele saada tootekinnitus, siis vastava toote omaduste selgitamine, et tootekinnitust saada, on pikk protsess. Enamik loodustooteid arendavaid ja tootvaid firmasid on väiksed ja neil ei ole piisavalt kapitali tootearenduseks ega uute toodete turule toomiseks. Vaja oleks rohkem välist rahastust.

Savi, höövlilaast ja kanep

Savi on osutunud erakordselt kasutuskõlblikuks tooraineks. Höövlilaast on soojusisolatsioonimaterjalina vana toode, aga et höövlilaastud saviga segatakse, on Soomes uus asi. Saksamaal on aga selline toode juba ehitusmaterjaliturul.

Asjatundjate sõnul – kui höövlilaastudele lisada veel peent saepuru, on selline soojaisolatsioon suure niiskusmahtuvusega ja ka selle õhu läbilaskevõime on väiksem, mistõttu soojapidavus paraneb.

Täiesti uus toode on väliselt kipsplaati meenutav savist ja kanepivarre säsist valmistatud tuletõkkeplaat, mille loodetakse leida tootja Soomest.

Looduslikke ehitusmaterjale ei ole peetud eriti tulekindlateks, kuna on arvatud, et neid ei tohiks üleüldse üle kahekorruseliste hoonete puhul kasutada. Siiski on savi osutunud heaks tulekaitsematerjaliks.

Savil põhinevaid soojustusmaterjale võiks kasutada ka olemasolevate konstruktsioonide seespoolseks soojaisolatsiooniks kaltsiumsilikaatsoojustuse asemel.

Savil põhinev soojustus võib niiskustehniliselt olla täiesti toimiv, kuna savi on väga kapillaarne materjal.

Kui on mõte ehitada looduslikest materjalidest kodu oma kodumaal toodetud looduslikest ehitustoodetest, on see igati teretulnud.

Maja õlest elementidest

■ MODERNSED õlest pressitud ehituselemendid koosnevad puitkarkassist, mille sisse on masinaga pressitud õled. Kerged õlepallid kogutakse tootmishallis ühte ja paigaldatakse suurelemendina. Savikrohviga krohvitud õlgelement nii seob kui ka vabastab niiskust tõhusalt ja sellega tasakaalustab ruumide siseõhu niiskusvahelduvust.

Parimal juhul võib õlgelementidest ehitis salvestada rohkem süsinikku, kui selle ehitamine tekitab atmosfäärisaastet.

Slovakkia firma EcoCoconi õlgelementides on massiivpuitu kümme protsenti ja õlge 89 protsenti. Standardmõõtudega ehituselement on suurusega 280 × 80 sentimeetrit ja paksus on 400 mm.

Õlgelementidega on võimalik ehitada A-energiaklassiga eramuid. Välisseinale seinaelemendi peale paigaldatakse difusiooni võimaldav õhutõkkekiht ja puitkiudplaat. Sellise seina võib katta laudvoodriga ja üle värvida või siis krohvida lubikrohviga. Slovakkia firmal on Soomes ka tütarettevõte.

►Lisateave: www.ecococon.fi

• Kokkupressitud õlgede tihedus 110 kg/m3

• Soojusjuhtivus 0,0645 W/(mK)

• U-arv 0,123 W/(m2K)

Soome omatoodanguna valmistatakse Savella savivärvid Naantalis. Loodusliku Savella värvi arendaja Suveka Kymäläinen on aastaid teinud tööd saviehituse edendamiseks. Suveka teine firma Savimestarit Oy toodab Soomes kodumaiseid savikrohve.

Looduslik pind värvidega

■ ROOTSI PUNANE on hoonete kattevärvina alati olnud osa Soome rahvusmaastikust. Ja Soomes ei ole traditsioonilised materjalid kunagi oma soosingut kaotanud.

Savikrohvipulbrid koosnevad peaasjalikult liivasegusest savist ja liivast. Aluskrohvisse võib lisada taimset ollust, nagu hakitud õlgesid kanepivarre säsi ja puitkiudu, et oleks võimalik paksumaid krohvikihte teha. Värvilistes krohvides on ka mineraalpigmente.

Savikrohvid sobivad siseruumide renoveerimiseks ja parandusremondiks. Savikrohvid on hästi töödeldavad ja nakkuvad enamikule pindadest, isegi lakke. Savikrohvi võib kasutada ka palkhoonete ja muude puitehitiste tuletõkkematerjalina ja heli summutamiseks. Kõrrest korrusmaja-hankes töötati välja savist ja biosöest koosnev tuletõkkekrohv, mida hakkab valmistama Fescon Oy.

Traditsioonilised värvid sobivad eriti puitpindadele ning ka palkide katteks nii sees kui ka väljas; piimvärv ning eriti savivärv ja -pinnakate hästi mineraalpindadele.

Rootsi punane nakkub hästi värske saetud pinnaga, aga ka vana rootsipunase peale; aga mitte hööveldatud pinnale, nagu seda teevad õlivärv ja munatempera.

Tavaliselt kantakse värvisid pinnale pintsliga ja värvirulliga ning savikrohvi pahtlilabidaga. Rootsi punast ja savivärvi ning -krohvi võib pinnale kanda ka värvipritsiga.

Söestatud pind

■ PUU pinna põletamisega kõrvetamine on igivana puidu kaitsmismeetod, mis kaitseb puidu pinda ja parandab selle omadust ilmastikule vastupidavamaks. Puu pinna põletamine ei riku puidu struktuuri, mistõttu kõrvetatud pinnaga puitu võib kasutada, nagu mistahes muud puitmaterjali.

Firma Hiil söestab oma puittooted tänapäevasel pindsöestamiskonveieril. Söestatud pinna võib soovi korral töödelda värvitu või toonitud puiduõliga või süttimist takistava ainega, pesta survepesuriga ja harjata või värvida soovitud värvitooni saamiseks.

Välisvoodrina söestatud voodrilaud on ilmastikukindel ja kauakestev välisvoodrilahendus. Söestatud puit sobib nii terrassimaterjaliks, tarade kui ka mürapiirete ehitamiseks. Siseviimistluses on söestatud puit kasutatav pinnaviimistluses, mööblina ning saunas nii lavalaudisena kui ka seintel ja laes.

Hingav rooplaat

Reedtechi rooplaat RUSTIC on pillirooplaat, mida toodetakse 5 cm paksusena ja see on optimaalseim lahendus seina seestpoolt soojustamiseks. Rooplaadis on rookõrred pressitud tihedaks plaadiks. Tulemuseks on hingav, külmasildade vaba ja naturaalne ehitusmaterjal, mis tagab ehitise tervisliku mikrokliima ja siseõhu allergiavaba kvaliteedi.
Sobib paigaldamiseks nii efekt seinana (katmata kujul) kui ka kaetult-viimistletult (krohv, vineer, ehitusplaadid, ristpuitkilp jne).

Pillirooplaadiga on näiteks võimalik kogu palk- või puitmaja üle lüüa ja seda on laialdaselt kasutatud paekivist ja maakivist mõisahoonete puhul.
Õigete materjalidega maja ehitamine ja remontimine tagab eelkõige inimese tervise, maja tervise ja on keskkonnasõbralik. Rooplaati on hea paigaldada ja töödelda.

Lisainfo reedtech.ee

Savitoodete eelised

Saviehitus hõlmab mitmesuguseid meetodeid ja materjale, alates massiivsetest saviplokkidest kuni peente savikrohvideni. Savitooted võivad hõlmata ehitusplokke, plaate, dekoratiivseid elemente ja viimistlusmaterjale nagu krohvid ja värvid. Need pakuvad looduslikku ilmet ja taktiilset kogemust, mida on raske saavutada sünteetiliste materjalidega.

Savi loomulik võime reguleerida õhuniiskust on üks selle peamisi eeliseid. Savimaterjalid neelavad liigset niiskust, kui õhuniiskus on kõrge, ja vabastavad seda tagasi õhku, kui ruumi õhuniiskus langeb. See niiskuse tasakaalustav toime aitab vältida hallituse ja bakterite kasvu, mis on tavalised probleemid niisketes ruumides. Lisaks sellele ei sisalda savi toksilisi ühendeid ega eralda kahjulikke aineid, vähendades sisemise õhukvaliteedi ohtu, mis on eriti oluline allergikutele ja astmaatikutele.

Saviseinad ja -põrandad toimivad loodusliku termoregulaatorina, aidates hoonetes temperatuuri loomulikult reguleerida. Päeva jooksul akumuleeritud soojus vabaneb õhtul ja öösel, kui temperatuur langeb, aidates seeläbi vähendada vajadust kunstliku kütte ja jahutuse järele. See omadus muudab saviehitised energiatõhusamaks ja aitab vähendada energiakulusid. Lisaks pakuvad saviseinad suvel jahutavat efekti, hoides siseruumid meeldivalt jahedana.

Lisainfo uku.eu

Ehita jätkusuutlikult ja turvaliselt – looduslikult

Savi ei ole eilne ehitusmaterjal: savikrohvplaat ja savibetoon teevad ilma

Tervema elu nimel